Üks väike vene tüdruk ajas täna terve rea filme riiulilt maha. Ta esimene reaktsioon oli käega pea katmine ja teine oli ära jooksmine sündmuskohalt. Õnneks mulle, kahjuks talle oli kohal ka ta isa, kes kutsus tütrekese kohe tagasi ning asus koristama. Tüdruk ainult istus maas vedelevate filmide kõrval ja hoidis kätt üle pea oma hirmunud näoga. Isa samal ajal vaikselt koristas. Muidugi ma läksin sinna ja aitasin neid, aga mul tekkis mõte, kuidas me alatasa teeme midagi valesti ning kardame karistust. Kui võimalik, siis ainult jooksimegi kogu aeg ära oma pattude käest. Õnneks on meil olemas Isa, kes koristab meie järel. :)
"Vabandust!"
"Pole midagi. Juhtub."
PS! Käisin täna Viimsi koolis lõpetamisel. No kui enda omale ei jõua, siis kellegi teise omale küll! :D (muidugi tuleb arvestada seda, et ma olin seal ainult pool tundi, mille jooksul kuulsin ära direktori kõne ja sain teada, et a klassis oli 5 aasta tegijat. Kindlasti oli seal veel rohkem, aga ma pidin tööle tagasi minema!)
3 kommentaari:
täna sõitsin rongiga möööda NG st ja nägin just kuidas nad trepil pilte tegid...mõtlesin sinule...
Kui ma väike olin...Me tiinaga parsajagu mängisime modelle vms..võtsime siis ema ilusaid riideid ja ehteid ja panime endale selga. ehted läksid aga natuke sassi kaelas ja ma üritasin neid lahti saada. Kuna mu käed on alati tugevad olnud, tõmbasin vist liiga kõvasti ja lõhkusin ema lemmik pärlikee...Loomulikult pidin ma hirmust surema ja ei teadnud mida teha...peitsin siis katkise kee diivani alla ja lootsin , et keegi kunagi ei leia seda.
Ma ei mäleta mis sai, aga aravtavasti see leiti, sest 2 aasta pärast kolisime sealt majast ära. Aga mulle vist andestati, sest ma ei mäleta, et oleksin vitsa saand.
Aga seda hirmu mäletan ma ka nüüd, 16. aastat hiljem.
Nüüd, kui hirmu põhjuseks pole enam katki tehtud keed, mõistan ma alles armu suurust.
Muide, sa oled mega kallis mulle!
hirm on loomulik tunne=) ja issi on meil tõesti üle prahi!
Kuule, lollpea, kirjuta mulle midagi NUNNUT;)
Postita kommentaar