Olen nii igatsenud mõista seda, mida oma eluga peale hakata ja mingis mõttes elamise unarusse jätnud. Mõtlesin seda, et kui mu elu kuulub Jumalale, siis ma ei pea tegema mingisuguseid plaane, sest kui ma neid teen, siis ma nagunii neid ei saavuta, kuna tal on nagunii teised plaanid mu elule.
Täna aga kuulsin seda, kuidas on aeg lõpuks elama asuda ja kasutada ära neid teadmisi ja kogemusi, mida olin orus olles kogenud ning unustada muretsemast ja kartmast elamast. Ma hoian end liiga tagasi. Kardan seda, et ma ei ole piisavalt hea või ma lihtsalt ei oska. Näen pidevalt seda, kuidas mu vähene enesekindlus hoiab mind tegemast ja proovimast uusi asju. Te ei kujuta ettegi, kui väga ma tahan asju kogeda ja elada nii, et minust jääks maha märk ustavast Jumalanaisest, kes lõpetas elamast mugavustsoonist. Ahh.. Mu sees on selline tuli, aga ma lihtsalt ei julge seda välja näidata. Olen nii paaniliselt kinni ja ma kardan, aga ma igatsen välja saada sellest nõiaringist.
Niisiis otsustasin, et on aeg hakata unistama, aga samas mitte ainult seda, vaid ka päriselt elada nagu oleksin peategelane koos Jumalaga enda elus. Nii nagu filmis.
Ma ei oska veel täna öelda, mida ma tulevikus teha tahaksin ja milliseid unistusi realiseerima, aga küll Jumal toob just minu ette need head mõtted ja küll annab ta mulle vajalikel hetkedel ka varustuse, et neid täita. Jah... ma tahan olla nagu Peetrus, kes astus välja laevast ja kõndis vee peal!!! (teha võimatut) ning kui tal ka hirm peale tuli, siis ta haaras kinni esimese asjana Jeesusest! Tahan teha võimatuid asju.. ja ma ei taha enam jääda lavataha!! Tahan jõuda tippu!
Täna aga kuulsin seda, kuidas on aeg lõpuks elama asuda ja kasutada ära neid teadmisi ja kogemusi, mida olin orus olles kogenud ning unustada muretsemast ja kartmast elamast. Ma hoian end liiga tagasi. Kardan seda, et ma ei ole piisavalt hea või ma lihtsalt ei oska. Näen pidevalt seda, kuidas mu vähene enesekindlus hoiab mind tegemast ja proovimast uusi asju. Te ei kujuta ettegi, kui väga ma tahan asju kogeda ja elada nii, et minust jääks maha märk ustavast Jumalanaisest, kes lõpetas elamast mugavustsoonist. Ahh.. Mu sees on selline tuli, aga ma lihtsalt ei julge seda välja näidata. Olen nii paaniliselt kinni ja ma kardan, aga ma igatsen välja saada sellest nõiaringist.
Niisiis otsustasin, et on aeg hakata unistama, aga samas mitte ainult seda, vaid ka päriselt elada nagu oleksin peategelane koos Jumalaga enda elus. Nii nagu filmis.
Ma ei oska veel täna öelda, mida ma tulevikus teha tahaksin ja milliseid unistusi realiseerima, aga küll Jumal toob just minu ette need head mõtted ja küll annab ta mulle vajalikel hetkedel ka varustuse, et neid täita. Jah... ma tahan olla nagu Peetrus, kes astus välja laevast ja kõndis vee peal!!! (teha võimatut) ning kui tal ka hirm peale tuli, siis ta haaras kinni esimese asjana Jeesusest! Tahan teha võimatuid asju.. ja ma ei taha enam jääda lavataha!! Tahan jõuda tippu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar