Rebaste rets

Sellel nädalal toimus siis minu koolis rebaste rets, mis kestis kokku kolm päeva, kolmapäevast reedeni. Ja iga hunt sai endale ühe rebase, kes pidi jäägitult sõna kuulama ja tegema mida iganes ainult hunt soovis. Rebased tõmbasid endale loosiga ühe ÕNNELIKU hundi nime. Minu rebaseks oli:
(näete kõrval olevalt pildilt) Tundsite ära? Aga jah kõigi ~80 hundi hulgast tõmbas Mathias just minu nime. Kuigi ta oli üks hullematest rebastest, keda oleks võinud saada, kuna ta propageeris revolutsiooni ja üldse üdini aktiivne igas mõttes, mis tegi minu elu raskemaks.Õnneks ei pidanud ma temaga palju tegelema, kuna ta oli wanted inimeste nimekirjas. Nii et ma sain tegeleda rohkem oma asjadega, aga alati kui Mathias jälle mässu algatas, siis vaadati minu poole, et ma oma rebast taltsutaksin. Jah, ma olin üks laisk hunt.
Aga igal juhul nende kolme päeva jooksul toimus palju sodimist ja igal päeva lõpuks olid nende näod täis enneolematuid mökerdisi ja vanu kosmeetika tooteid, loomulikult ka veekindla markeriga joonistusi.
Kolmapäeval toimus laulu- ja tantsukavade esitamine mingis kindlas žanris, lindikava, hip hop, ballett jms. Enamasti olid kavad lühikesed ja sisukad, aga üks klass esitas terve HU? laulu Absoluutselt uute sõnadega. Laulusõnade vahetus oli isegi päris hea, aga lauldes olid nad kõik kuidagi erinevas rütmis ja noh ega publik väga kaua nende vastu huvi ei tundnud. Päeva lõpus oli ka huntide ja rebaste vaheline jalgpalli matš Hiiu staadionil, mis oli väga poliitiliste sõnumitega täidetud ning ma pean tunnistama, et ega väga jalgpalli matši keegi ei vaadanudki, vaid jälgiti mida need mässumeelsed rebased järgmisena peale hakkavad. Kõlas isegi fraas " Ükskord võidame niikui nii" minu rebase poolt. Aga ärev ei olnud mitte ainult pealtvaatajate sektor, vaid ka väljak, kus tehti ikka häbematult palju vigu ja oli tõuklemisi. Kokkuvõtteks võitsid hundid 2:1, aga ega keegi sellest õieti rõõmu ei tundnud.
Neljapäev oli õnneks rahulikum. Hommikul mängiti munamängu rebastega ja pärastlõunal oli näidendite kava esitamine. Esimene klass 10B alustas kohe mässuga ja kulus veidi aega, et neid maha suruda. Oli täpselt nagu välismaa videotes, kus politsei tuleb mässajaid maha suruma. Täpselt selline tunne valitses seal. Pärast tulid hundid tagasi lõhkiste ürpidega. Ma pean ka mainima, et saalis olid ka õpetajad. Nii et jah. Edasised näidendite kavad olid õnneks tagasihoidlikumad. A klass tegi lõbusa loo, kuidas tuleks kuulata huntide sõna. :D See oli tõesti osav. Reaalid tegid vastavalt siis, üks sellest kuidas hunt on metsa sanitar (seal näidendis oli üks õõtsuv kuusk, mis koosnes kahest poist. Üks oli teise kukil. Puusatöö oli päris hea :D ) ja teisel oli teemaks jooksuaeg, kus tehti 2 korda püramiidi.
Reede oli nagu tavaliselt põhipäevaks, kus hommik algas pekikuubiku, mis oli kaetud vahukoorega, ära söömisega. Ütleme nii, et kohe oli aru saada, kas inimene oli selle ära söönud või mitte. Ära söönud olid näost täitsa valged ja silmad olid vesised. See kuubik tuli endale kurgust alla suruda. Paljud olid peitnud pekikuubiku kooliseinas olevasse prakku või välja sülitanud. Toimusid veel hommikuvõimlemine ja mõned mängud vahetundide ajal. Samuti ka autopesemine, mis on meie koolis juba traditsiooniks saanud. Sellele järgnes rongkäik Hiiu majja, kus oli nagu tavapäraseks oli saanud takistusrada ootas. Ma sain sealt endale ühe ~2 meetri pikkuse kuti. Viisin ta siis läbi takistusraja peamiselt roomates või üle astudes pinkidest. Ühes kohas pidi ta üle nn okastraadi üle hüppama ja ta hüppas päris kõrgele. Nii et õpetaja Sotter ütles, et vaata ette Kohv, et ta sust üle ei hüppaks. Ütleme nii, et päris suur õpetajate kogu seal naeris. :D Seal pidi ka ühes kohas käru tegema, aga ma ei leidnud talle teist rebast nii et ma lasin tal hoopis 20 kättekõverdust teha, mis olid tal korralikud. Veel mõned rullimised ja siis anti neile šokolaadi kreemi poiste vetsus. Koolimajast väljas ootas neid vesi ja jahu, edasi sinep, aerosoolid, erinevad geelid, siis veel viimane püherdamine mudas ja siis oli rada läbi. Kui ma ühega lõpetasin, pidin uuele ringile minema, kuna oli veel kõvasti rebaseid, kes polnud veel läinud. Haarasin endale siis kaks rebast, ühe poisi ja teise tüdruku. Lasin neil kogu aeg käest kinni hoida, et minul lihtsam nendega käija oleks. Kui ma käru tegemiseni jõudsin, siis oli poiss käruks ja tüdruk hoidis jalgadest kinni. Ülejäänud takistusrada oli sama, mis mul oli esimesel juba tehtud. Sellega oli päevane programm läbi.
Õhtul, kella 7 ajal, toimus veel Lõpupidu Patarei vanglas, mis ma pean tunnistama oli pimedas päris võigas, aga ikkagi üpris lahe. :D Huvitav oli ka see, et väljas oli soojem olla kui sees ja et Patarei kohal oli sellel ööl roosa taevas, mis oli väga lahe. Üritused, mis korraldati rebastele olid kohati vägivaldsed. Esimene mäng oli kohe selline, kus rebased jooksid ühest otsast teise ja 4 hunti pidid neid kinni püüdma. Mängu tulemus oli see, et kõik hundid said peksa. Kaur sai vastu hambaid, Meelisel läksid prillid katki, Lauri lükati põrandale ja Kristo, ega temagi eriliselt ei suutnud korda saata massi vastu. Sellele mängule korraldati ka teine katse, mis oli edukam, aga nüüd said rohkem rebased haiget ja ega pealtvaatajatel väga lõbus ka ei olnud. Me kartsime oma elude eest, kuna nad jooksid päris lähedalt meist mööda. Teine oli mingi igav lauluvõistlus, mida me eriti vaadati ei viitsinudki. Vaid kolasime seal territooriumil ringi. Kui me tagasi läksime, siis oli uus mäng kepidega ning tundus andvat esimese mängu mõõtu välja. Jah, valikus oli kas liiga malbed või liiga vihased. Igal juhul kui kell 9 sai, siis tulin ma sealt tulema koos koolivenna ja klassiõega, kellega koos jalutasime vanalinnas ja siis jätsin ma nad maha, kui nad mäki juurde läksin. Ma tulin koju magama, kuna olin liiga väsinud nendest paarist päevast, kuhu mahtus ka minu esimesed tööpäevad. Aga jah. Head ööd teile. Kallid.