Läksin siis aktusele kella 12-ks. Jõudsin endale tavapäraselt ainult 10 minutit varem ja ei näinud seetöttu mitte ühtegi enda klassikaaslast. Otsustasin, et lähen lihtsalt saali juurde hängima, mingi hetk pidid nad ju ikka välja ilmuma. Ja ilmusidki umbes 5 mintsi pärast. Täitsa hea meel oli näha inimesi, kelle ümbruses olen ma harjunud olema. Puudis igasugune piinlikkus! Hea oli. Igatahes haarasin oma pinginaabri lapse teisest käest kinni ja seal me siis ootasime kõik koos. Hakkasime pika peale heietama enda esimest koolipäeva. Sõbranna mäletas, kuidas tal oli esimene päev väga kiiresti mööda läinud. Ei mäletanudki seda eriti, ainult aabitsa saamist. Ega ma eriti ei mäletagi oma esimest päevast midagi, ainult oma imeilusat sametist seelikut ja sinise ruudulist pluusi. Ja loomulikult seda, kuidas mul puudusid esimesed kaks hammast. Ohh, jah! :D
Anyway väikese hilinemisega läksime saali ja panime oma väiksekesed istuma. Meie oma nimi oli Karina. Ta oli väga nunnu, mustade juuste ja pruunide silmadega. Ja ta ei olnud väga lühike, üks pikematest klassis. Aga ta oli väga enesekindel. Seda õhkus temast.
Aktuses ei olnudki midagi erilist. Suht tavaline- selline milline ta on alati olnud. Aga vot need lapsukesed olid ühtlema ägedad. Muide üks väike poiss nägi täpselt Ruudi moodi välja. :D
Ah ja.. Ma pean mainima, et see aasta oli igatahes poiste aasta. Arvestades seda, et 1 a klassis oli umbes 10 poissi ja 9 tüdrukut ning 1 b klassis ainult poisid. Kokku 19!!! Vot see oli midagi uut.
Ohh ja. Jäänud on vaid TEILE kõigile soovida: JULGET UUT KOOLIAASTAT! Armastan teid ja kalli saadan ka.
2 kommentaari:
Päris põnev:)! Mul ka sinu jutuga kohe tuli meelde hmm... nüüd juba, oi 2 aastat tagasi olev esimene koolipäev ja nublude koolisaatmine.
Väu, äge - mulle meeldivad väga väikesed poisid! Tegelt suured ka:D
Oh, well, inimesed üldse:P
Postita kommentaar