Istusin bussis koos klassiõdedega ning märkasin enda vastas istuvat tüdrukut. Ta oli mega ilus, aga tõsine. Kohe oli aru saada, et ta ta on eestlane. Igaljuhul istus ta seal käekott, mapp ning telefon käes. Mõned peatused edasi helises ta telefon ning ta nägu lõi särama. Ta säras kogu selle 5 minutit, mis see kõne kestis. Pani toru ära ning kohe läks jälle tõsiseks. Hakkasin siis mõtlema, miks me nii vähe naeratame?? Kuhu jääb meie vajadus olla teistest parem ning mitte massi sulada. Eesti on ju individualistide maa. Igal juhul talle helises telefon bussisõidu ajal 3 korda ning ta säras, aga ilma kellegita rääkimiseta, muutus jälle tõsiseks. Miks on nii, et kui ma kedagi teist bussis ei tea (või mujal) oleme tõsised, aga teistega koos olles rõõmus. Miks pean ma vaatama kõigile otsa ning nägema , et nad on tõsised? Tulin bussisõidu ajal ka teisele mõttele. Minu meelest peaks ära keelustama telefonid, kuna nii jäävad meile olulised inimesed kaugeks. Too noor neiu (ha ha, nagu mina vana oleksin), oli niii ilus. Kahju, et teisega telefonis vesteldes jäävad meie näod teistele varjatuks. Aga noh, küll need videokõned vallutavad meie maailma. GO EMT!
Ah jaa... Ma sain tast suhteliselt palju teada selle lühikese ajaga. Arvestades, et ma ei rääkinud temaga kordagi!! Igal juhul ta teeb geograafia eksami 3. juunil. Ta elab Männikul. Tal on mingi probleem lapse hoidmisega. Ning täna ei pruugi ta peole jõuda, kuna ta pole veel siiamaani geograafiast aru saanud, aga ta peab õppima asuma.
Muuhulgas pean ma märkima, et ta ei näinud üldse gümnaasiumi õpilase moodi välja, vaid tunduvalt vanem.. Ma ei taha selle üle spekuleerima hakata! Go, people watching!
Igal juhul on minu postituse point selles, et me peaksime rohkem naeratama, ka võõrastele. Et see maailm oleks parem paik. Mis siis, et nad teid võivad teid pidada imelikeks. Oh, noooo! Luban endale täna, et hakkan rohkem naeratama. :D VOT NII! Ning helistan vähem.
Muide täna käisin ka veits trekkamas ning muuhulgas veetsin kvaliteetaega Maarjamäel ning Ernesaksa kõrval peesitades. :D Jumal on ikka väga hea.
NB! Tallinn nägi täna sinistes toonides väga kena. Oh, kuidas ma armastan oma kodulinna. Nagu öeldakse nothing beats Tallinn.. :D
2 kommentaari:
Mina ka väga fännasin Tallinnat ja jalutasin koolist koju sadama äärest mööda. Äge oli ja mõnus ja soe ja üldsegi - kool on nõme:P
Ongi..Tallinn rokid kahesajaga! ja Naeratamise koha pealt on sul õigus.. Ma olen ennast tihti tabanud mõttelt..miks ma nii kurja näoga olen, kui ma nt bussis sõidan ja siis selle peale naerma hakanud... Minu arvates on see tõsi, et naeratus võib maailma paremaks muuta:)
Armastan sind väga ja saadan sulle oma kõige suurema naeratuse!:)
Postita kommentaar